EL otsib uut tehnilist juhti, kuid mitte ChatGPT-d

ChatGPT-d juhitakse Euroopas selle asemel, et seda luuakse. Seda on põhjust kahetseda. Tehisintellekti relvakonkursi esimesed tulemused võivad tunduda naeruväärsed, kuid need on järjekordne näide sellest, kui tehnoloogiliselt on Euroopa Liit USA-st ja Hiinast maha jäänud.

Kuidas sai Nokia Oyj ja Ericsson AB asutamiskohast tehnoloogia ununemise koht? Mõned näitavad näpuga termineid GDPR, DMA ja DSA, mis on Brüsseli bürokraatia sünonüümid, hoolimata tõsiasjast, et selle maailma Google'id näib olevat ChatGPT rohkem mures kui mis tahes ELi trahv.

Võib-olla annab parema näite Euroopa IT-d vaevavast haigusest Bretoni endine ettevõte Atos SE. Lennundustööstuse liider Airbus SE on soovitanud investeerida Evidianisse, suurandmete ja küberjulgeoleku divisjoni, mille Atos kavatseb sel aastal välja tuua.

Soodustades pilveteenuste ja tipptasemel arvutite kasvu, turundatakse kavandatavat tehingut kui Euroopa digitaalse "suveräänsuse" suurendamist.

Ettevõtte aktsiahinna järgi ei ole Atos Euroopa IT-kriisi rohi, vaid pigem üks selle sümptomeid. 2010. aastatel suurendas ettevõte ülevõtmiste kaudu oma müüki ja personali enam kui kahekordseks, kuid see liikus liiga aeglaselt vananenud IT-infrastruktuurist pilve.

Microsoft Corp. ja Alphabet Inc., kaks korporatsiooni, mis võistlesid selle nimel, et panna igasse majja isiksustega vestlusrobotid, kulutasid oma pilveoperatsioonide laiendamiseks tonni raha. Need kaks ettevõtet koos Amazon.com Inc.-iga domineerivad praegu kahte kolmandikku maailmaturust.

USA ja Euroopa erinevused teadus- ja arendustegevuses näivad antud juhul märkimisväärsed. Euroopa Komisjoni andmetel olid Alphabet ja Microsoft 2021. aastal teadusuuringute kulutuste osas kaks maailma suurimat ettevõtet, kulutades vastavalt umbes 30 ja 23 miljardit dollarit.

Ainuke EL-i ettevõte, kes pääses 10 parima hulka, kulutas 15.6 miljardit eurot (16.6 miljardit dollarit). Volkswagen AG. Vastavalt 2.9 miljardi ja 57 miljoni euroga jäid Atos ja Airbus mõlemad tublisti alla.

Valitsused võiksid arvata, et lõhe vähendamiseks piisab üha suuremate piirkondlike või kodumaiste meistrite loomisest. Ometi pole katsed luua "Euroopa pilve" eriti viljakad.

Atose endine tegevjuht Olivier Coste väidab, et Euroopa tehnoloogialõhe uues raamatus on probleemi juured EL-i ebaõnnestumise kõrge hind – ettevõtete ümberstruktureerimise näol. Erinevalt USA-st on see kallim, läbirääkimised võtavad kauem aega ja demoraliseerivad allesjäänud töötajaid mitmesaja tuhande euro eest inseneri vallandamiseks.

See takistab tema arvates suure ebaõnnestumismääraga tarkvaraprojektide puhul riskide võtmist. See selgitab ka, miks ELis on 21. sajandi tehnoloogiasse tehtud investeeringud suuremad kui 20. sajandi tööstusettevõtted, mis paistsid silma pigem järkjärgulise kui radikaalse innovatsiooni poolest.

Coste'i soovitus on vähendada ebaõnnestumise kulusid. Ta soovitab võtta kasutusele Taani stiilis "flexicurity" strateegia tehnoloogia töökohtade jaoks.

Sellest tuleneks suurem paindlikkus töölevõtmisel ja vallandamisel koos piisava rahalise turvavõrguga, et kaitsta inimesi, kes töö kaotavad. Teised, nagu USA kaitsealane arenenud uurimisprojektide agentuur või Darpa, toetavad häirivamat innovatsiooni, nii et tema seisukoht pole sugugi universaalne. Teine võimalus oleks maksta Euroopa teadlastele rohkem palka.

On selge, et Silicon Valley viimast koondamisvooru, mis järgnes ületöötamise pandeemiale, ei tohiks jäljendada. Ka Atos pole just soodsas olukorras. Aastani 2023 vajab see pealinnas täiendavalt 1.6 miljardit eurot seoses ümberkorralduste edasilükkamisega.

See pole ka kõik halvad uudised. Hiljutised algatused, nagu Euroopa Investeerimispanga 3.8 miljardi euro suurune riskikapitali algatus, võivad kiirendada investeeringuid ja innovatsiooni.

Kuid kuna Euroopa kaitseb vestlusrobotite käitamise ajal oma kübertööstuslikku kompleksi, on raske mälestusi vältida. Seadusandjate ainus valik praegu, vähemalt kuni järgmise suure asja tulekuni, on nõuda „Euroopa ChatGPT-d”.